Projekti kirjeldus

2003. aastal otsustati rajada Raadile Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone.

2005. aastal kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ERM-i uue peahoone ehitamiseks. 2. jaanuarist 2006 9. novembrini 2012 oli Eesti Rahva Muuseumi 2006. aasta jaanuaris valiti konkursi võitjaks töö märgusõnaga “Memory Field” (“Mälestuste väli”) arhitektuuribüroolt SARL d’ Architecture Dorell Ghotmeh Tane. Töö arhitektideks olid Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane. Uue hoone ehitustööd Raadil pidid algama 2009. aastal ja hoone valmima 2011. aastal. Hoone ehitamise rahastamiseks taotleti toetust Euroopa Komisjonilt. Aastatepikkune taotlusprotsess lõppes 2012. aastal komisjoni soovitusega rahastamistaotlus tagasi võtta, et ei peaks hakkama ette valmistama eitavat otsust.Peaminister Andrus Ansip kinnitas 13. veebruaril 2012, et Eesti riik ehitab muuseumi igal juhul selle projekti järgi valmis, rahastades seda kultuurkapitali kaudu.

30. aprillil 2013 pani Eesti president Toomas-Hendrik Ilves Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi Raadil. Nurgakivi panemisele järgnes rongkäik ja rokk-kontsert.

Eesti Rahva Muuseumi teenindusjuht on Merike Toomas. Muuseumis töötab 45 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi projektijuht on Viljar Pohhomov. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt.

Hoone ametlik avamine oli 29. septembril 2016; kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016.

Hoone sissekäigust A avaneb vaade Eesti ajaloo tänapäevasesse ossa. Sealt leiab Hansapanga esimese pangaautomaadi ja ohvrikivi. Lisaks on “Aktuaalse kaamera” videolõik, kus teadustaja Urmas Liiv loeb uudist endisest Eesti presidendist Lennart Merist. Sellest paari sammu kaugusel on mördisegu laotamine ning Nõukogude Liidu aega viiv piiritsoon.

Hoone sissekäigust B avaneb vaade kiviaega. Eesti Põllumajandusmuuseumist toodi Eesti Rahva Muuseumisse aurumasin. Konservaatori Karl-Eerik Ojamaa sõnul oli aurumasin enne toomist olnud õues ja roostekarva ning rattad värviti Saksa foorumist leitud pildi põhjal roheliseks ja pleekinud punaseks. Aurumasina katusekonstruktsioon ehitati vanade aurumasinapiltide põhjal. Pronksiajast on näitusel Virumaalt teetööde käigus leitud algupärane matusekoht.

Soome-ugri väljapanekul on LED-ekraanil karu.

(allikas: Wikipedia)